Posts RSS Comments RSS 94 Posts and 109 Comments till now

Archive for the 'Poliitika' Category

Toidulaenust

Kuna Savisaare majandusalased artiklid viimamsel ajal enam kommenteerimist ei vääri, siis piirdun ainult tsiteerimisega:

Samuti on Eesti Pank maininud, et elanikkonna tulude kiire kasv on omakorda toiduainete edasise hinnatõusu põhjus. Seega inflatsioon põhjustab toiduainete hinna tõusu ja toiduainete kõrge maksumus omakorda toidab täiendavat inflatsiooni – ühesõnaga, mida kallimaks on toit läinud, seda rohkem on oht edasiseks kallinemiseks.

Ja tema pakutud lahendus:

Näiteks on väga raske veenda inimesi säästma, kui laseme majanduses vohada inflatsioonil. Vähetulemuslik on veenda inimesi laenudest hoiduma, kui ei ole vastu pakkuda läbitöötatud palgareformi paketti, mis võimaldaks inimestele elamisväärset elu õiglase palga eest.

Ehk siis inflatsiooni peatamiseks tõstame keskmise palga nelja aasta jooksul 25000 kroonini?

PutinJugend

Keegi hea inimene on internetti üles pannud ja ära tõlkinud našistide propagandaväljaande, millele ma kohe kuidagi viitamata jätta ei saa.

Võtab ikka kõhedaks küll.

Olukorrast riigis

Olen nüüd viimastel päevadel hoolega kõike Pronkssõdurit puudutavat jälginud ja foorumeid/ajaveebe lugenud ning on tekkinud mitmeid mõtteid, mida tahaks siia kirja panna.

Paar päeva tagasi sattusin Vene Äripäeva lehel peale järgmisele kommentaarile:

????? ?????? ?????, ??? ?????????? ?? ?????????? ???????? ????????? ????????c???? ??????? ?? ? ??????, ?? ? ??????,?? ? ????????? ?????? : ” ??????????? ????, ??? ?? ?????, ??? ?????????? ??????.”

Vabatõlkes võiks see tähendada midagi sellist: “Stalin teadis, et USA ei ole Euroopasse, Jaapanisse ega Austraaliasse püstitanud ühtegi mälestusmärki Ameerika sõdurile ja ütles selle peale: “Kapiltalist on rumal, ta ei tea, kuidas juhtida masse”.” Ehk siis Pronksõduri Tallinna kesklinna püsti panemine oli 1947. aastal kindlasti poliitiline tegu, millegi sai näidata oma tugevust ja võitu Eesti üle. Seda näitasid ka seal toimunud auvalved noorte õpilastega ja igavene tuli. Kui see monument oleks rajatud vaid surnute mälestamiseks, siis oleks selle võinud ju vabalt ka surnuaiale panna. Kui paljude inimeste jaoks sellel monumendil siiani selline tähendus on, seda ma ei tea.

Tähendusest. Praegusel hetkel on sellel kujul erinevatele inimestele väga erinev tähendus. Osadele eestlastele on see kindlasti verise okupatsiooni ja Nõukogude repressioonide sümbol, vene äärmuslastele võib-olla ka Eesti-ülese võidu sümbol. Paljudele noorematele, kes ei ole eesti ühiskonda hästi sulandunud, on ta aga võib-olla venelaseks olemise tunnus, ainuke asi, mis ühendab neid Venemaaga või siis lihtsalt üks püha koht kus käia. Seetõttu tundubki mulle, et viis kuidas valitsus Pronkssõduri teisaldas (olgu siis ettekavatsetult või mitte) võib tunduda paljudele venelastele samasuguse solvanguna, nagu oli moslemitele Muhammedi pilapiltide avaldamine Taani ajalehes. Pingeid lisab muidugi ka vene ajakirjandus, mis levitab tahtlikult valeinformatsiooni.

Lahendustest. Kindlasti ei nõustu ma Öise Vahtkonna ja Venemaa nõudmistega, et Ansip peaks tagasi astuma. Pigem nõustun ma tänase Äripäeva juhtkirjaga, kus öeldi, et ta peaks edasi astuma, ehk siis proovima leida dialoogi ja lahendama konflikti rahumeelselt. Valitsuse tagasiastumine suurendaks ebastabiilsust veelgi. Savisaare poolt kokkukutsutud Kodurahu foorumiga on olukord natuke keerulisem. Ühelt poolt on see väga hea ja vajalik idee, sest probleemidest rääkimist kahe kogukonna vahel on vaja. Teisalt aga tundub mulle, et Savisaare viimased sõnavõttud on ajendatud rohkem endale häälte võitmisest kui siirast soovist rahu saavutada ja ka see foorum ei pruugi tema poolt juhituna muud eesmärki kanda. Parem oleks, kui seda teeks keegi erapooletu isik, nagu soovitas Erkki Sven-Tüür.

Riigikeelest. Viimastel päevadel on vene äärmuslikud rühmitused taas hakanud nõudma vene keele teiseks riigikeeleks kuulutamist. Sellega ei saa ma mitte kuidagi nõustuda, ja isegi mitte ainult selle pärast, et ma peaks eesti keelt väga tähtsaks. Põhiline põhjus, miks ma ei nõustu on see, et selline samm ei lahendaks ühtegi praegust tõsist probleemi, milledeks on kahe kogukonna eraldatus ja omavahelise läbikäimise puudmine. Fakt on see, et praegused eesti koolilõpetajad väga suures osas ei räägi vene keelt ega saa sellest aru, kuigi on seda 7 või enamgi aastat õppinud.

Veel viiteid

Lisaks veel kaks viidet tänase Postimehe arvamusküljelt:

  1. Eiki Berg: Killud, mis ei too õnne
  2. Erkki Sven-Tüür: Kuidas ületada viha?

Kas oleks kuidagi võimalik moodustada mingi Üksteise Mõistmise Foorum, kus oleksid esindatud nii eesti kui ka vene kogukonna arvamusliidrid – ma küll ei tea, kes nad võiksid olla –, aga parem, kui seal ei oleks poliitikuid ja loomulikult mitte ekstremiste.

Küll aga võiks seal olla haritud ja südametunnistusega inimesi, kes valutavad südant kujunenud olukorra pärast ja kes vastastikuste süüdistuste asemel suudavad valusatele, rahvuslikul pinnal kerkinud probleemidele silma vaadata, neid lahti rääkida ja lahendusi otsida. Loomulikult peaks need mõttevahetused leidma adekvaatse kajastuse nii eesti- kui ka venekeelses meedias.

Pronkssõdur – väljavõtteid meediast

Pronkssõduri teemal on viimasel ajal meedias väga palju sõna võetud ja ma katsuks siia kokku koguda need artiklid mis mulle mõistlikud tunduvad ja mille autoritel ka midagi öelda on.

  1. EPL Juhtkiri: Rahu ning kaine mõistus – Kellelegi ei ole vaja eestlaste ja venelaste vastandamist ning teise poole süüdistamine ei vii lahendusteni.
  2. Peeter Oja: Savisaar on silmakirjalik ja valelik – Ma pole just Ojapetsi sõnavõttude eriline fänn, aga seekord on tal küll õigus. Savisaarel on küll õigus mitte nõustuda pronkssõduri teisaldamisega, aga praeguse olukorra ära kasutamine, et endale hääli koguda, küll õige tegu ei ole.
  3. Raul Kalev: Kättemaks Eesti moodi? – Osadele venelastele võib pronksõduri teisaldamine vahetult enne 9. maid tunduda Eesti-poolse kättemaksuna.
  4. Valdur Mikita: Tiksuv Semiootiline pomm – Edukas Venemaa infosõda Eesti vastu ja selle tagajärjed.
  5. Andrus Saar: märul pealinnas kiiresti ei rauge – Puudub dialoog kahe kogukonna vahel ja valitsusel ei ole plaani, mis Tõnismäest edasi saab.
  6. Mida teha, et rahutused enam ei korduks? – Eriti asjalik on Rein Raua sõnavõtt: vaja on rohkem teineteisemõistmist ja dialoogi, vähem süüdistamist.
  7. Itching for Eestimaa – Üks väheseid kohti kus toimud sisuline arutelu probleemide üle ja pakutakse argumenteeritud lahendusi. Mitmetes internetifoorumites (eriti noorema kasutajaskonnaga) toimub kahjuks ainult pidev vaenuõhutamine ja rassistlike väidete pildumine. PS! Palun nendel, kel midagi mõistlikku lisada ei ole, seal ka mitte kommenteerida.
  8. Harri Tiido: kõige suurem viga oleks eestlasi ja venelasi vastandada

Lähis-Ida

Jimmy Carter viitab oma viimases raamatus filmile The Iron Wall, mis räägib Palestiinlaste tagakiusamisest, nende maade konfiskeerimisest, majade ja istanduste hävitamisest, aga muidugi ka kurikuulsase eraldusmüürist, mis vähendab kohalike liikumisvabadust veelgi. Kõik see meenutab väga juutide endite tagakiusamist Hitleri Saksamaal, lihtsalt ohvrid on teised ja meetmed pole võib-olla nii karmid (puuduvad gaasikambrid näiteks).

Kuigi film on tehtud Palestiinas ja palestiinlaste poolt ning ei pruugi seeõttu täiesti erapooletu olla, soovitan seda siiski kõigil vaadata, selle ühe tunni leiab ikka. Vähemalt minu arvates on ta tunduvalt objektiivsem, kui Iisraeli propaganda leht (kuigi seda otseslt öeldud ei ole), mis Google otsingus esimesena vastu tuleb ja mis kaartide lehel viitab ainult Iisraeli poolt pakutud rahuplaanidele teisi täielikult ignoreerides.

Miks palgrareform halb on?

Palju on räägitud sellest, kuidas Keskerakonna poolt kavandatav palgreform põhjustab inflatsiooni, muudab ettevõtjate olukorra raskemaks ja võib viia ka krooni devalveerimiseni. Refromierakond ja IRL on palju viidanud ka sellele, kuidas sarnased üritused on Ungaris ja Protugalis läbi kukkunud. Ka mitmed Eesti majandusanalüütikud on palgareformi idee maha laitnud ja isegi Toomas Luman on ühes oma intervjuus Äripäevale öelnud: “Mina ei usu, et Edgar Savisaar isegi oma palgareformi usub, sest ta on ju tark inimene“. Kuid kahjuks kõik see pole aidanud ja Keskerakond ajab oma lora ikka edasi ning majandusest vähem aru saavad inimesed teda ka usuvad. Seetõttu tahaks ma tuua veel ühe ajaloolise paralleeli, millest siiamaani minu teada räägitud ei ole.

Nimelt oli väga sarnane olukord kommunisimi lagunemise tagajärjel Ida-Saksamaal, mis Lääne-Saksamaast tunduvalt maha jäänud. Kahe riigi ühendamisel tekkis inimestel vaba võimalus liikuda ja selleks, et vältida tööjõu ja inimeste äravoolu läänepoolele otsustati läbi viia nn “inimsõbralik rahareform”, mille tulemusena vahetati Ida-Saksa mark Lääne-Saksa oma vastu kõrgema kursiga, kui see tegelikult väärt oli (vahetuskurss oli vist 1:2) ja pensionid ning palgad konverteeriti isegi kursiga 1:1. See tähendas sisuliselt seda, et tööliste palgad tõusid järsult (nad said sama palga eest rohkem kaupu läänest osta). Tagajärjeks oli aga see, et nõukogude ajast pärit ettevõtted ei suutnud nii kiiresti tootlikkust tõsta ja läksid pankrotti, tööpuudus suurenes ja tegelikult läks läände veel rohkem inimesi, kui oleks lahkunud madalama palga säilitamise tulemusena (allikas: Villu Zirnask “15 aastat uut Eesti pangandust”). Eestis umbes samal ajal viidi läbi aga selline rahareform, kus senised rublad vahetati Saksa margaga seotud krooni vastu ligikaudse turuhinnaga. See tähendas seda, et inimesed said alguses küll vähem raha, kuid kohalikel ettevõtjatel oli uute oludega kohanemiseks rohkem aega ning nad suutsid lõpuks välisfirmadele paremini ka konkurentsi pakkuda.

Keskerakonna poolt plaanitav palgareform meenutab väga rahareformi Ida-Saksamaal, sest mõlemal puhul sooviti majandusse sekkuda, et saavutada järsku palgakasvu  ja vähendada inimeste väljavoolu (välismaale tööleminemist). Vahe on ainult selles, et Ida-Saksamaal oli suhteliselt tugeva Lääne-Saksamaa rahaline toetus. Kui see ei õnnestunud Saksamaal, siis miks peaks samasugune asi õnnestuma ka meil?

Pronkssõdur

Tänases Postimehes ilmus Mihkel Muti arvamuslugu pronkssõdurist ja ma arvan, et ma võin tema mõtetega üldjoones nõustuda.

Niisugused uued tõlgendused (pronkssõduri tähenduse kohta) ei lähe aga käibesse, neid ei võeta omaks. Tähendused kollektiivses teadvuses – see, mida rahvas ühe või teise asjaga seostab – kujunevad peaaegu alati altpoolt, tihti stiihiliselt-spontaanselt.

Kui pronkssõdur jääb, siis kunagi, ükskõik kas kümne või kahekümne aasta pärast, tuleb ta niikuinii uuesti päevakorda. Allesjätmine on edasilükkamine, kripeldus ja pinged jäävad.

Kellele teema huvi pakub, siis soovitan kindlasti lugeda.

Valimised

Väga asjalik artikkel Marju Lauristinilt Eesti majanduse ja sisepoliitika kohta Postimehes:

Oma priiskavates lubadustes muutuvad Ansip ja Savisaar järjest enam Poola kaksikute sarnasteks. Keskerakonna ja Reformierakonna valimisloosungite sarnasuses peitub selge sõnum: põhimõttelage ja enesega rahulolev rahavõim tahab üheskoos edasi ruulida.

Vietnami sõda

Eelugu, Indo-Hiina sõda 1945-1960:

  • 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi
  • 13. märts – 7. mai 1954 Dien Bien Phu lahing, Prantslase hävitav lüüa saamine Viet Minh’i vägede käest. See lahing üldjoontes lõpetas Indo-Hiina sõja ja viis koloniaalvõimu kokkuvarisemiseni selles piirkonnas.
  • 26. aprill – 21. juuli 1954 Genfi Konverents. Lepitakse kokku sõja lõpetamises Prantsuse Indo-Hiinas ja Koreas. Indo-Hiina riikidele tagati iseseisvus. Vietnam jagati mööda 17. paralleeli kaheks – Lõuna- ja Põhja-Vietnam
  • Lõuna-Vietnami peaministriks määrati Ngo Dinh Diem.
  • 23. oktoober 1955 toimunud referendumi tulemusi võltsiti, loodi Vietnami Vabariik, mille presidendiks sai Ngo Dinh Diem. Ta valitses autoritaarselt ja onupojapoliitikaga (kõrgemad riigiametnikud olid tema vennad), pidevalt piinati ja tapeti “kommunismis kahtlustatavaid”, kiusati taga ühiskonnas enamuse moodustanud budiste (tema ise oli katoliilklane). USA toetas tema valitsust, sest neil ei olnud muud valikut.

Continue Reading »

Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported
Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported