Kaur Alasoo's home » Majandus

Noppeid Southwesternist

Kaur — Sun, 23 Dec 2007 20:17:14 +0000

Kuskil kuu aega tagasi käisin kahe Soutwesterni müügiinimesega rääkimas ja kolmandale tegin telefonis päris kiiresti selgeks, et mulle juba aitab.(Paistab, et nad on Tartus väga aktiivsed.) Esialgu ma pidingi tegelikult rääkima nende müügistrateegiast, aga kuna teine kohtumine oli tunduvalt vähem agressiivne ja “huvitav” (loe: Amway-lik), siis otsustasin siia kirja panna mõned huvitavamad infokillud, mis mulle silma jäid.

Wikipedia andmetel oli 2006. aastal programmist esimest aastat osavõtjate keskmine teenistus $7944 (Vastust küsimusele, kuidas seda arvutatakse ja kui paljud saavad alla keskmise, ma ei saanud), mis teeb umbes 8 dollarit tunnis, sest tööd tehakse 13 tundi päevas ja 6 päeva nädalas. Umbes samasugust palka makstakse ka McDonald’s-is.
Üliõpilasi, kes jätavad programmi pooleli, pidi ameerikalaste hulgas olema 30%, eestlaste hulgas pidi see number olema 20. (See on jutt, mida müügimees mulle rääkis ja mingeid andmeid ma näinud ei ole, nii et need võivad ka ilustatud olla.) Pooleli jätmine tähendab seda, et lennupiletid ja kõik muud kulud tuleb ikka kinni maksta.
Southwesternil sinu ees mingeid kohustusi ei ole. Eesti mõistes oled sa füüsilisest isikust ettevõtja, kes ostab Southwesternilt raamatuid ja müüb neid siis edasi (ja viib pärast ise kohale ka).
Jällegi Wikipedia andmetel on selle organisatsiooni tegevus paaris Suurbritannia ülikoolis keelatud, põhjuseks on toodud näiteks “improper business actions” ja üliõpilastel soovitatakse ettevaatlik olla.
Nö esimene vestlus lõppeb tavaliselt sellega, et Southwesterni esindaja küsib sinult kümmet kontakti, kellele saaks siis helistada ja öelda, et sina oled neid soovitanud. Mina mõlemal korral sellest keeldusin, sest esiteks ei soovinud ma kellelegi sellist “üllatust” ootamatu telefonikõne näol ja teiseks ei tahtnud muuta müügimeest kuidagi usaldusväärsemaks ainult tänu sellele, et ta alustas vestlust minu nime mainimisega.

Toidulaenust

Kaur — Sat, 01 Sep 2007 13:51:36 +0000

Kuna Savisaare majandusalased artiklid viimamsel ajal enam kommenteerimist ei vääri, siis piirdun ainult tsiteerimisega:

Samuti on Eesti Pank maininud, et elanikkonna tulude kiire kasv on omakorda toiduainete edasise hinnatõusu põhjus. Seega inflatsioon põhjustab toiduainete hinna tõusu ja toiduainete kõrge maksumus omakorda toidab täiendavat inflatsiooni – ühesõnaga, mida kallimaks on toit läinud, seda rohkem on oht edasiseks kallinemiseks.

Ja tema pakutud lahendus:

Näiteks on väga raske veenda inimesi säästma, kui laseme majanduses vohada inflatsioonil. Vähetulemuslik on veenda inimesi laenudest hoiduma, kui ei ole vastu pakkuda läbitöötatud palgareformi paketti, mis võimaldaks inimestele elamisväärset elu õiglase palga eest.

Ehk siis inflatsiooni peatamiseks tõstame keskmise palga nelja aasta jooksul 25000 kroonini?

Good Copy Bad Copy

Kaur — Sun, 05 Aug 2007 18:52:22 +0000

Minut.ee kirjutab:

Film nimega “Good Copy Bad Copy” on dokumentaal praegusest autorikaitseseaduse olemusest ning selle segasest kasutusest praeguses maailmas. Film uurib udust piiri õiglasel kasutusel ning piraatlusel, selles kajastavad oma arvamusi asjast DJ Danger Mouse (esimese “halli sämplimaterjaliga” albumi autor), Lawrence Lessig (Creative Commons litsentsisüsteemi autor), The Pirate Bay mehed ning isegi keegi MPAA esindaja. Loomulikult ei saa sellist filmi jätta vaid kinolinale, seega on filmi kodulehel ka link torrentile, mille kaudu saab seda otse alla laadida.

Vaatasin ka ise filmi ära ja see on tõesti asjalik. Keda teema sügavamalt huvitab, siis soovitan juurde lugeda Lawrence Lessigi raamatut “Free Culture” (kes laenata soovib, siis ka mul on üks eksemplar riiulis). See teema puudutab tegelikult meid kõiki, sest minugi leheküljel üleval olevad konspektid rikuvad tegelikult ilmselt mõne õpiku või õpetaja autoriõigusi (sest kõigile kuskilt sõna-sõnalt võetud lausetele pole ma allikaid juurde pannud).

Täna ja homme

Kaur — Thu, 14 Jun 2007 11:31:39 +0000

Umbes kuu aega tagasi sattusin ma Eedeni Konsumis peale äsja eesti keeles avaldatud Henry Fordi 1926. aastal kirjutatud raamatule “Täna ja homme“. Osta ma seda kohe ei raatsinud, aga õnneks oli see Tartu Linnaraamatukogus ka olemas. Tema põhiseisukohad võiks kokku võtta järgmiselt:

Ettevõtte eesmärk peab olema eelkõige ühiskonda teenida (läbi odavate ja kvaliteetsete toodete), töötajate ja omanike erahuvid on vähemtähtsad.
Töötajatele tuleb maksta heab palka, et nad oleks motiveeritud ja hoolsad, madala palgaga ei ole võimalik kokkuhoidu saavutada.
Masinad ja töökeskkond tulevad hoide täielikult puhtad ja korras, sees suurendab töötajate lugupidamist töörvahendite ja iseenda vastu.
Kasum kuulub ettevõttele, mitte omanikele või töötajatele ja seda tuleb kasutada firma edendamiseks ja laiendamiseks, et oleks võimalik valmistada veel paremaid tooteid veel odavamalt.

Väga huvitav on ka Henry Fordi suhtumine intellektuaalsesse omandisse, mis meenutab tänapaeval rohkem vaba tarkavara arendajaid kui mõnda suurfirmat:

Meil ei ole ärisaladusi. Kui mõni teine tootja leiab meie meetodites midagi kasulikku, on tal täielik õigus meie kogemusi ära kasutada. Peame seda oma kohuseks.

See paneb natuke mõtlema ka vähemalt osade patentide vajaduse üle. Kas tööstus 20. saj oleks kiiremini arenenud, kui Ford oleks patenteerinud konveiermeetodi? Kuidas hakkab tarkvaraarendust postiivselt mõjutama Microsofti plaan Linuxi distributsioone patentide rikumise eest kohtuse kaevata ja mõnede linuxitootjatega sõlmitud erilepingud?

Henry Ford püüdis igal pool võimalikult palju säästa ja efektiivselt toota, isegi kui see ei toonud kohe silmnähtavat kasu. Ma olen kindel, et kui ta elaks ja tegutseks tänapäeval, siis oleks ta kindlasti tuline rohelise mõtteviisi pooldaja ja selle eest võitleja.