Posts RSS Comments RSS 95 Posts and 110 Comments till now

Archive for the 'Kool' Category

Klass

Käisin laupäeval vaatamas Ilmar Raagi uut mängufilmi “Klass“, mis jättis mulle väga sügava muje. Sündmused, mida filmis näidatakse, on väga tõetruud ja meenutavad mulle üsna palju seda, mis minu klassis ja minuga põhikoolis toimus, õnneks küll mitte päris nii räigel kujul. Mõne koha peal tuli isegi pisar silma, kuigi minuga tavaliselt nii ei juhtu, ja filmi lõppedes läksid kõik väga vaikselt saalist välja. Igal juhul on film väga mõtlemapanev ja soovitan kõigil vaatama minna.

Selle teemaga seostub ka Paul Graham essee “Why Nerds are Unpopular“, milles autor üritab muuhulgas juurelda ka koolivägivalla põhjuste üle.

If it’s any consolation to the nerds, it’s nothing personal. The group of kids who band together to pick on you are doing the same thing, and for the same reason, as a bunch of guys who get together to go hunting. They don’t actually hate you. They just need something to chase.

Täiendus: Tänases Postimehes ilmus selle filmi kohta väga mõtlemapanev artikkel Anti Liivilt.

Kool

Täna sattusin peale ühele 20. sajandi ajaloo õppematerjalide lehel, kus on olemas ka konspekt külma sõja kohta. See peaks aitama esmaspäevaseks ajaloo tööks õppida.

Täiendus! 

Marta soovitusel leidsin veel kaks konspekti, mis asuvad siin ja siin.

Ühte ja teist

Eile nägin lõpuks ära The Corporationi, millest mõni aeg tagasi kirjutasid Volberg ja Paul ja mida ma sellest ajast saadik endale hankida üritasin. Kahjuks minul ametlik torrenti link millegipärast ei töötanud, ei tea, kas viga on minus, või see lihtsalt ongi maas, ja seetõttu tuli kasutada muid kanaleid. Film ise räägib, nagu nimestki aru saada on, suurfirmadest ja nende mõjust ühiskonnale ja loodusele. Kuigi filmi alguses oli mul väike negatiivne eelarvamus, et tegemist on järjekordse vasakpoolse propagandaga, siis see kadus kiiresti ja ma sain teada päris palju huvitavaid fakte, näiteks seda, et Aasias üritavad korporatsioonid müüa seemneid, mis peale saagi andmist enam järgmisel aastal ei idane, nii et talunikel tuleb igal aastal uus seeme osta.

Natuke koolijuttu kah. Paar päeva tagasi leidsin ma ühe hea füüsika konspekti, millest võiks kõigile füüsika eksami tegijatele kasu olla. Täna panin üles ka oma ühiskonnaõpetuse arutluse teemal “Üleminek käsumajanduselt turumajandusele – Eesti valikud ja võimalused”, mida ma üks kord varem lubanud olin. Ja kellele väheks jääb, siis Hando oma asub siin.

Kool

Täna sain valmis ja panin ka üles teisipäevase ajalehe kontrolltöö konspekti esimese osa. Teine osa tuleb esmaspäeval, sest õpetaja unustas meile anda ühe teksti sõnavara. Sellega seoses palus ta ka edasi öelda, et kõik võtaksid esmaspäeval kaasa teksti Officials Seek Broader Access to Airline Data.

Nüüd on üleval ka teine osa.

PS! Ma arvan, et kõik, kellele see postitus mõeldud oli, said ka sellest aru, teistel palun seda lihtsalt mitte tähele panna.

Kuivõrd vajas Euroopa valgustatud absolutismi?

Märkus: See arutlus sai kirjutatud kunagi 11. klassis ja lugemisel palun seda ka arvestada.

 

    Valgustatud absolutism oli Euroopas levinud 17.-18. sajandil. Üheselt on raske öelda, kas absolutism oli Euroopale vajalik, sest osades valdkondades ta oli edukas ja vajalik, teistes jälle mitte.

    Absolutism oli üldiselt edukas hariduse levitamises, näiteks Austrias Maria Theresia ajal laiendati rahvakoolide võrku ja tööliste ettevalmistamiseks töötamaks manufaktuurides loodi kutsekoole. Rootsis taastati 19. saj lõpus Uppsala ülikool ja Gustav II Adolf määras selle kantsleriks Johan Skytte, kes tegi ülikoolile suure annetuse, nii et ülikool sai jalad alla ja avati ka Tartus, Turus ja Lundis. Samas ei olnud kõik riigid nii edukad. Preisimaal kehtestati 1719. aastal Sõdurkuninga poolt üldine koolikohustus ja Friedrich II ajal võeti vastu „Maakoolide reglement“ ning rajati palju uusi koole, kuid kooliõpetajatel puudus tihti haridus ja inimesi püüti kepihoopidega targakse teha.

    Valgustatud monarhia oli edukas ka majandusreformide teostamisel, näiteks Preisimaal rajas Friedrich II palju uusi külasid ja levitas kartulikasvatust. Austrias teostas Maria Theresia finantsreformi, mille käigus kehtestati riigis üldine tulumaks ja kaotati tollipiiridkeisririigi sees. Samas ei oldud nii edukad Prantsusmaal kus Louis XVI ajal püüdis Turgot turumajanduse seadusi rakendada feodaalühiskonnas, sest 1774. aastal oli kehv viljasaak, mis põhjustas vilja vähesust ja tänu turumajandusele vilja hinna tõusu. See põhjustas omakorda rahvarahutusi.

    Oldi veel edukas ka ususallivuse probleemi probleemi lahendamisega, Peter III ja Gustav III kehtestasid vastavalt Venemaal ja Rootsis täieliku usuvabaduse ning ka Preisimaal kehtis usuvabadus. Ususallivuse probleem säilis aga Prantsusmaal ja Inglismaal.

    Oli ka neid valdkondi, kus valgustatud absolutism ei olnud edukas. Üheks neist oli talupoegade olukorra parandamine. Näiteks üritas Preisimaal Friedrich II vähendada talupoegade teopäevi kolmeni nädalas ja takistada talumaade mõisastamist, aadlikud aga olid selle vastu ja reformid teostati ainult mõnes piirkonnas. Prantsusmaal taotati Turgot’ eestvedamisel Louis XVI ajal talupoegade teeehitamise kohustus ja teid pidi hakatama ehitama kõigilt seisustelt kogutud maksude eest, kuid kaks aastat hiljem see reform tühistati privilgeeritud seisuse vastuseisu tõttu. Ka siin esines erandeid, näiteks kaotati Austrias 1781. aastal pärisorjus.

    Probleeme oli absolutistlikel kuningatel ka riigivalitsemisega, näiteks Prantsusmaal ei valitsenud tihti mitte kuningad vaid regendid (Richelieu Louis XIII ajal) või kuningate ametlikud armukesed (Louis XV ajal). Venemaal olid tavalised ka paleepöörded, sest mitme valitseja võimule tõusu seaduslikkus oli küsitav ja õukonnagrupeeringute omavahelistesse võitlustesse sekkus ka kaardivägi.

Valgustatud absolutism oli edukas hariduse ja usuprobleemi lahendamisel ning majandusreformide teostamisel, ning ei olnud edukas talupoegade olukorra parandamisel ja probleemide lahendamisel riigivalitsemises. Kuna edukaid valdkondi oli rohkem, siis võib öelda, et absolutism oli Euroopale vajalik.

 

Piiblimõisted

Millistest osadest koosneb Piibel?

Piibel koosneb kahest osast- Vanast ja Uuest Testamendist. Vana Testamendi raamatud on kirjutatud enne Jeesuse sündi, Uus Testament aga esimesel sajandil peale Jeesuse sündi.


Mis keeles on kirjutatud?

Vana Testament kirjutati vana-juudi keeles. Uus Testament aga kreeka keeles, mis oli tolle aja kultuurikeeleks.


Mis keeles kõneles Kristus? Aramea.

Continue Reading »

Käsumajanduselt turumajandusele – Eesti võimalused ja valikud

 

Selline arutlus sai kunagi 12. klassis kirjutatud, äkki on kellelegi veel kasulik.

Üleminek käsumajanduselt turumajandusele toimus Eestis peale Nõukogude süsteemi lagunemist 1980. aastate lõpus. Selle tinglikeks piirideks võiks lugeda 1987. aastat, mil avaldati ajalehes Edasi Isemajandava Eesti plaan ja 1995. aastat, mil taasiseseisvunud Eesti majandus esimest korda kasvama hakkas. Plaanimajandusest tuli loobuda, sest see ei olnud enam efektiivne viis tootmise juhtimiseks. Plaanikomitee ei olnud võimeline õigesti hindama tarbijate soove ning koordineerima 24 miljoni erineva toote tootmist, valitses pidev defitsiit ja samal ajal toodeti kasutuid kaupu üle. Eestil tuli selle protsessi käigus kaaluda mitmeid võimalusi ja teha nende hulgast tähtsaid valikuid. Millised need olid ja kas need on Eestile edu toonud?

 

Continue Reading »

Stendhal "Punane ja must"

Sisukokkuvõte

Peategelane on noor Julien (19a), kes pole kordagi kodukülast välja saanud ja on ka külas käinud ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil (sõber) ja kiriklas, sest teeskleb et tahab preestriks saada.

Continue Reading »

Vana-Rooma

Rooma jumalad:

Jupiter – Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata.

Juno – Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind.

Mars – sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal.

Venus – Ilu ja armastuse jumalanna.

Minerva – tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull.

Neptune – ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark.

Continue Reading »

Viikingid

Kes olid viikingid?
1. Viikingiretkedel käisid tavalised talupojad põllutööde vaheajal, mindi põllusaadusi vahetama, rünnati
võõraid laevu, rüüstati rannikud.
2. Elukutselised viikingid, põhiliselt pere nooremad pojad (talu sai vanem), neid värvati ka palgasõduriteks,
osad jäid kaubanduslinnadesse.
3. Kuningad, pealikud kes olid maal poliitlises võitluses alla jäänud.
Viikingitele oli varanduslik kihistumine, on leitud palju aardeid, mis kuulusid ülikutele. Maa ei olnud
müügiobjekt. Neil olid välja kujunenud maakonnad, Rootsi oli jagatud svealaste ja gotlaste vahel, kummalgi
oma kuningas, nende vahel olid sisevõitlused, selleks rajati kindlustusi, kindlustatud asulaid.

Continue Reading »

Next »

Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported
Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported