Posts RSS Comments RSS 94 Posts and 108 Comments till now

Archive for the 'Ajalugu' Category

Microserfs

Leidsin just draftide hulgast mõned tsitaadid 2008 kevadel loetud raamatust “Microserfs“, mis millegi pärast õigel ajal postitamata jäid. Ilmselt tahtsin midagi pikemat juurde kirjutada, aga nüüd on nagunii juba lootusetult hilja.

  • “There’s just so much I want to forget, Dan. I thought I was going to be a READ ONLY file. I never thought I’d be … interactive.”
  • “When they make processed cheese slices that are only 80 percent milk, what’s the remaining 20 percent made from?” Michael replied instantly, “Why, nonmilk additives, of course.”
  • “Bodies are like diskettes with tags. You click on to them and you can see the size an type of file immediately. On people, this labeling occurs on the face.”
  • “It’s like male geeks don’t know how to deal with real live women, so they just assume it’s a user interface problem. Not their fault. They’ll just wait for the next version to come out – something more “user friendly.”"
  • “Handmade presents are scary because they reveal that you have too much free time.”
  • “…well, actually, Stalinism is an application, not an operating system. I mean, if you want to wipe out 40 million people, you install Stalinism on your hard drive. It’s like a political ebola virus.”

Kuivõrd vajas Euroopa valgustatud absolutismi?

Märkus: See arutlus sai kirjutatud kunagi 11. klassis ja lugemisel palun seda ka arvestada.

 

    Valgustatud absolutism oli Euroopas levinud 17.-18. sajandil. Üheselt on raske öelda, kas absolutism oli Euroopale vajalik, sest osades valdkondades ta oli edukas ja vajalik, teistes jälle mitte.

    Absolutism oli üldiselt edukas hariduse levitamises, näiteks Austrias Maria Theresia ajal laiendati rahvakoolide võrku ja tööliste ettevalmistamiseks töötamaks manufaktuurides loodi kutsekoole. Rootsis taastati 19. saj lõpus Uppsala ülikool ja Gustav II Adolf määras selle kantsleriks Johan Skytte, kes tegi ülikoolile suure annetuse, nii et ülikool sai jalad alla ja avati ka Tartus, Turus ja Lundis. Samas ei olnud kõik riigid nii edukad. Preisimaal kehtestati 1719. aastal Sõdurkuninga poolt üldine koolikohustus ja Friedrich II ajal võeti vastu „Maakoolide reglement“ ning rajati palju uusi koole, kuid kooliõpetajatel puudus tihti haridus ja inimesi püüti kepihoopidega targakse teha.

    Valgustatud monarhia oli edukas ka majandusreformide teostamisel, näiteks Preisimaal rajas Friedrich II palju uusi külasid ja levitas kartulikasvatust. Austrias teostas Maria Theresia finantsreformi, mille käigus kehtestati riigis üldine tulumaks ja kaotati tollipiiridkeisririigi sees. Samas ei oldud nii edukad Prantsusmaal kus Louis XVI ajal püüdis Turgot turumajanduse seadusi rakendada feodaalühiskonnas, sest 1774. aastal oli kehv viljasaak, mis põhjustas vilja vähesust ja tänu turumajandusele vilja hinna tõusu. See põhjustas omakorda rahvarahutusi.

    Oldi veel edukas ka ususallivuse probleemi probleemi lahendamisega, Peter III ja Gustav III kehtestasid vastavalt Venemaal ja Rootsis täieliku usuvabaduse ning ka Preisimaal kehtis usuvabadus. Ususallivuse probleem säilis aga Prantsusmaal ja Inglismaal.

    Oli ka neid valdkondi, kus valgustatud absolutism ei olnud edukas. Üheks neist oli talupoegade olukorra parandamine. Näiteks üritas Preisimaal Friedrich II vähendada talupoegade teopäevi kolmeni nädalas ja takistada talumaade mõisastamist, aadlikud aga olid selle vastu ja reformid teostati ainult mõnes piirkonnas. Prantsusmaal taotati Turgot’ eestvedamisel Louis XVI ajal talupoegade teeehitamise kohustus ja teid pidi hakatama ehitama kõigilt seisustelt kogutud maksude eest, kuid kaks aastat hiljem see reform tühistati privilgeeritud seisuse vastuseisu tõttu. Ka siin esines erandeid, näiteks kaotati Austrias 1781. aastal pärisorjus.

    Probleeme oli absolutistlikel kuningatel ka riigivalitsemisega, näiteks Prantsusmaal ei valitsenud tihti mitte kuningad vaid regendid (Richelieu Louis XIII ajal) või kuningate ametlikud armukesed (Louis XV ajal). Venemaal olid tavalised ka paleepöörded, sest mitme valitseja võimule tõusu seaduslikkus oli küsitav ja õukonnagrupeeringute omavahelistesse võitlustesse sekkus ka kaardivägi.

Valgustatud absolutism oli edukas hariduse ja usuprobleemi lahendamisel ning majandusreformide teostamisel, ning ei olnud edukas talupoegade olukorra parandamisel ja probleemide lahendamisel riigivalitsemises. Kuna edukaid valdkondi oli rohkem, siis võib öelda, et absolutism oli Euroopale vajalik.

 

Piiblimõisted

Millistest osadest koosneb Piibel?

Piibel koosneb kahest osast- Vanast ja Uuest Testamendist. Vana Testamendi raamatud on kirjutatud enne Jeesuse sündi, Uus Testament aga esimesel sajandil peale Jeesuse sündi.


Mis keeles on kirjutatud?

Vana Testament kirjutati vana-juudi keeles. Uus Testament aga kreeka keeles, mis oli tolle aja kultuurikeeleks.


Mis keeles kõneles Kristus? Aramea.

Continue Reading »

Käsumajanduselt turumajandusele – Eesti võimalused ja valikud

 

Selline arutlus sai kunagi 12. klassis kirjutatud, äkki on kellelegi veel kasulik.

Üleminek käsumajanduselt turumajandusele toimus Eestis peale Nõukogude süsteemi lagunemist 1980. aastate lõpus. Selle tinglikeks piirideks võiks lugeda 1987. aastat, mil avaldati ajalehes Edasi Isemajandava Eesti plaan ja 1995. aastat, mil taasiseseisvunud Eesti majandus esimest korda kasvama hakkas. Plaanimajandusest tuli loobuda, sest see ei olnud enam efektiivne viis tootmise juhtimiseks. Plaanikomitee ei olnud võimeline õigesti hindama tarbijate soove ning koordineerima 24 miljoni erineva toote tootmist, valitses pidev defitsiit ja samal ajal toodeti kasutuid kaupu üle. Eestil tuli selle protsessi käigus kaaluda mitmeid võimalusi ja teha nende hulgast tähtsaid valikuid. Millised need olid ja kas need on Eestile edu toonud?

 

Continue Reading »

Vana-Rooma

Rooma jumalad:

Jupiter – Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata.

Juno – Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind.

Mars – sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal.

Venus – Ilu ja armastuse jumalanna.

Minerva – tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull.

Neptune – ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark.

Continue Reading »

Viikingid

Kes olid viikingid?
1. Viikingiretkedel käisid tavalised talupojad põllutööde vaheajal, mindi põllusaadusi vahetama, rünnati
võõraid laevu, rüüstati rannikud.
2. Elukutselised viikingid, põhiliselt pere nooremad pojad (talu sai vanem), neid värvati ka palgasõduriteks,
osad jäid kaubanduslinnadesse.
3. Kuningad, pealikud kes olid maal poliitlises võitluses alla jäänud.
Viikingitele oli varanduslik kihistumine, on leitud palju aardeid, mis kuulusid ülikutele. Maa ei olnud
müügiobjekt. Neil olid välja kujunenud maakonnad, Rootsi oli jagatud svealaste ja gotlaste vahel, kummalgi
oma kuningas, nende vahel olid sisevõitlused, selleks rajati kindlustusi, kindlustatud asulaid.

Continue Reading »

Puritanism

Tekkepõhjused:
16.saj. Usuvõitluses Inglismaal jäi peale kuningas Henry VIII algatatud reformatsioon, Anglikaani
kirik tunnistati ametlikuks, aga katoliiklaste vastupanu ei olnud veel lõppenud. Puritaanid olid
protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest, nad ei leppinud
pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises, sest säilitatud oli
väga palju katoliku missa toredusest, kirikud olid suurejoonelised ja tähtsal kohal olid pühakute
kujud.

Continue Reading »

Keskaeg Eestis

Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas:

  • Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike:

  1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas.

Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile.

Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile – tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad – Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister.

2) Liivi orduriik – ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu.

    • Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad.

    • Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.

    • Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad.

3) Saare-Lääne piiskopkond – kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu

4) Tartu piiskopkond, maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile.

 

Continue Reading »

Vietnami sõda

Eelugu, Indo-Hiina sõda 1945-1960:

  • 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi
  • 13. märts – 7. mai 1954 Dien Bien Phu lahing, Prantslase hävitav lüüa saamine Viet Minh’i vägede käest. See lahing üldjoontes lõpetas Indo-Hiina sõja ja viis koloniaalvõimu kokkuvarisemiseni selles piirkonnas.
  • 26. aprill – 21. juuli 1954 Genfi Konverents. Lepitakse kokku sõja lõpetamises Prantsuse Indo-Hiinas ja Koreas. Indo-Hiina riikidele tagati iseseisvus. Vietnam jagati mööda 17. paralleeli kaheks – Lõuna- ja Põhja-Vietnam
  • Lõuna-Vietnami peaministriks määrati Ngo Dinh Diem.
  • 23. oktoober 1955 toimunud referendumi tulemusi võltsiti, loodi Vietnami Vabariik, mille presidendiks sai Ngo Dinh Diem. Ta valitses autoritaarselt ja onupojapoliitikaga (kõrgemad riigiametnikud olid tema vennad), pidevalt piinati ja tapeti “kommunismis kahtlustatavaid”, kiusati taga ühiskonnas enamuse moodustanud budiste (tema ise oli katoliilklane). USA toetas tema valitsust, sest neil ei olnud muud valikut.

Continue Reading »

Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported
Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported