Kaur Alasoo's home

See on mul vist siiani kõige kauem kirjutatud postitus üldse, sest esimesse drafti hakkasin mõtteid kirja panema juba vähemalt pool aastat tagasi.  Nüüd, kui Microsoft alustas uute partnertudengite värbamisega, on õige aeg ka see blogikanne lõpuks valmis teha. MSP on niisiis lühend sõnadest Microsoft Student Partner ja see on Microsofti tehnoloogia- ja disainitudengitele suunatud programm, millega ma alates eelmise aasta juunist seotud olen olnud.

Märkus: Kuna kogu jutt on üsna pikk, siis kes tunneb, et see talle kohe kindlasti huvi ei paku, võib edasise lugemata jätta.

Mis mulle meeldis

Minu peamiseks eesmärgiks selle programmiga liitudes oli saada esinemis-kogemust ja ületada oma sellega seonduvaid hirme ning ma arvan, et see eesmärk on ka täitunud. Ma olen viimase aasta jooksul teinud üsna palju erinevaid ettekandeid nii MUG.ee’s kui väljaspool ja hetkel ma tunnen, et ma olen väga palju arenenud. Esinemisega seotud ärevus on ikka alles, aga viimasel ajal olen ma märganud, et head ettekannet on võimalik ka mul endal nautida.

Erinevatest pakutavatest hüvedest on mulle siiani kõige kasulikumad olnud vast MS Pressi raamatud, milledest kahest olen ma siin ja seal juba kirjutanud. Kaks järgmist ootavad veel lugemist. Ligipääs MSDN Premiumile on kindlasti ka hea boonus, aga minu jaoks võib-olla mitte nii oluline, sest ma kasutan igapäevaselt ikkagi suure õunalogoga arvutit. Office 2007-t olen sealt paar korda testimise eesmärgil alla laadinud, aga esimese “päris” dokumendi (mille ma ka kellelegi edasi saatsin) tegin alles eile.

Mis mulle nii väga ei meeldinud

Minu jaoks oli selles programmis natuke liiga palju promo ja seetõttu ma vahel isegi kahetsesin, et ma üldse kandideersin. Eriti häiris mind see, et erinevate Microsofti ürituste puhul oleks pidanud saatma ülikooli listidesse reklaamkirju. Õnneks õnnestus mul aga ühe varasema MSPga kokku leppida, et ta saadab neid kirju minu eest, nii et sellest kohustusest ma pääsesin. Postrite laiali viimine oli vahel ka natuke tüütu, aga mitte midagi hullu.

Teine punkt on rohkem idealoogiline. Nimelt usun ma naiivselt seda, et maailma oleks parem, kui vaba tarkvara ja avatud formaadid oleksid rohkem levinud ning ülikoolis õpetataks ja kasutataks sellised tehnoloogiaid, mis on võimalikult vabalt kättesaadavad ning ei tööta ainult ühel operatsioonisüsteemil. Seetõttu on mulle näiteks üsna vastumeelt ülikoolis mõnes aines Microsofti toodete tutvustamine, aga seda MSP-delt natuke eeldatakse.

Lõppsõna

Ma usun, et selleks, et MSP programmist võimalikult palju kasu saada ja ka ise Microsoftile kasulik olla, tuleks leida mingi valdkond, mis endale väga palju huvi pakub ja millele saaks siis terve aasta vältel keskenduda. Näiteks eelmisel hooajal aasta-MSP tiitli võitnud ja selle tulemusena Barcelonas TechEd‘il käinud Jaanal oli selleks Silverlight. Minul tegelikult väga pikka aega oma valdkonda ei olnud, aga nüüd viimased kuud kavatsen ma keskenduda Live Mesh‘ile. Kui on olemas oma teema, mis Microsofti juures huvi pakub ja promokohustused ei heiduta, siis tasub kindlasti mõelda kandideerimisele.

Kaur :: Mar.20.2009 :: Arvuti, Muu :: 3 Comments »

“Beyond Bullet Points“ on mõnes mõttes jätkuks kahele juba varem loetud raamatule, sest teemaks on ikka see sama – heade esitluste tegemine. Plaanis on lähiajal veel läbi lugeda “Slideology” ja siis vähemalt mõneks ajaks piirduda rohkem praktilisema poolega ning üritada ise paremaid presentatsioone teha.

Nüüd aga raamatu juurde. Ma pean kohe alguses ära ütlema, et mulle see teos väga ei meeldinud.  Kogu raamat keerleb ühe stsenaariumi ümber, kus sa oled keskastmejuht mingis ettevõttes ja sul on vaja nädala aja pärast teha juhatusele ettekanne firma uue toote müügistrateegiast, kusjuures sinult on spetsiaalselt nõutud, et see esitlus ei tohi olla igav. Edasi tulevad erinevad template‘id, reeglid ja workflow‘d, mille järgimine peaks sind justkui viima hea ettekandeni. Mind häiriski kõige rohkem see, et üritatakse anda mingit lihtsat ja kiiret valemit, mille kasutamine viib kuidagi automaatselt eduni. Kuhu jääb loovus ja iseseisev mõtlemine? Peaagu mitte üheski valdkonnas ei ole ju nii, et lihtsate reeglite range järgimine viib väga heade tulemusteni.

Muidugi olid seal ka mõned head mõtted. Eriti meeldis mulle see idee, et igal slaidil ongi ainult üks kõige tähtsam lause koos illustreeriva matejaliga ja muu seletav info pannakse alla esineja kommentaaridesse (presenter notes). Nii on slaid selge ja lihtsasti haaratav kuulajale ning tänu kommentaaride osas asuvale seletavalt tekstile omab mõtet ka selle inimese jaoks, kes esinemist ei näinud (või nägi seda väga ammu).

Üldiselt ega nii halb see raamat nüüd ka ei olnud, et seda nüüd kellelegi soovitada ei võiks, aga kui tuleks valida ainult üks raamat, mida sellel teemal lugeda, siis minu eelistuseks on endiselt “Presentation Zen“.

Teiselt rindelt: Maci teemal kirjutan ma nüüd koos Jaanaga mac.riiul.com blogis.

Kaur :: Mar.02.2009 :: Raamatud :: 1 Comment »