Noppeid Southwesternist
Kuskil kuu aega tagasi käisin kahe Soutwesterni müügiinimesega rääkimas ja kolmandale tegin telefonis päris kiiresti selgeks, et mulle juba aitab.(Paistab, et nad on Tartus väga aktiivsed.) Esialgu ma pidingi tegelikult rääkima nende müügistrateegiast, aga kuna teine kohtumine oli tunduvalt vähem agressiivne ja “huvitav” (loe: Amway-lik), siis otsustasin siia kirja panna mõned huvitavamad infokillud, mis mulle silma jäid.
- Wikipedia andmetel oli 2006. aastal programmist esimest aastat osavõtjate keskmine teenistus $7944 (Vastust küsimusele, kuidas seda arvutatakse ja kui paljud saavad alla keskmise, ma ei saanud), mis teeb umbes 8 dollarit tunnis, sest tööd tehakse 13 tundi päevas ja 6 päeva nädalas. Umbes samasugust palka makstakse ka McDonald’s-is.
- Üliõpilasi, kes jätavad programmi pooleli, pidi ameerikalaste hulgas olema 30%, eestlaste hulgas pidi see number olema 20. (See on jutt, mida müügimees mulle rääkis ja mingeid andmeid ma näinud ei ole, nii et need võivad ka ilustatud olla.) Pooleli jätmine tähendab seda, et lennupiletid ja kõik muud kulud tuleb ikka kinni maksta.
- Southwesternil sinu ees mingeid kohustusi ei ole. Eesti mõistes oled sa füüsilisest isikust ettevõtja, kes ostab Southwesternilt raamatuid ja müüb neid siis edasi (ja viib pärast ise kohale ka).
- Jällegi Wikipedia andmetel on selle organisatsiooni tegevus paaris Suurbritannia ülikoolis keelatud, põhjuseks on toodud näiteks “improper business actions” ja üliõpilastel soovitatakse ettevaatlik olla.
- Nö esimene vestlus lõppeb tavaliselt sellega, et Southwesterni esindaja küsib sinult kümmet kontakti, kellele saaks siis helistada ja öelda, et sina oled neid soovitanud. Mina mõlemal korral sellest keeldusin, sest esiteks ei soovinud ma kellelegi sellist “üllatust” ootamatu telefonikõne näol ja teiseks ei tahtnud muuta müügimeest kuidagi usaldusväärsemaks ainult tänu sellele, et ta alustas vestlust minu nime mainimisega.
Kaur :: Dec.23.2007 :: Majandus, Psühholoogia :: 6 Comments »
Ja nagu minu ning teiste inimeste kogemus näitab, tihti nad isegi ei ütle, kellelt või kust nad su numbri said.
Mis tihti, mulle pole kordagi levitaja nime 8eldud… aga neid kontakte kysivad nad isegi siis, kui sa vestlusest keeldunud oled…ma ei ole andnud, sest ma ei anna edasi inimeste kontakte olla nende n6usolekuta … (see helistajatele muidugi ei meeldi) Minu andmeid meeldib aga k6igil levitada, ju see t88 siis v2ga sobiks mulle
Alates kella 5st õhtul kogunevad Nad TÜ raamatukogu teisele korrusele kohviku ees olevasse ruumi, kus nad suskavad telefoni laadijaga seina alustavad. Kõik kõned on ühesugused, kuid variatsioonidega. Juttu alustatakse tihti sellega, et küsitakse “mida sa suvel tegid” ja siis sujuvalt minnakse üle “aga mina olin suvel…”. Vahel, kui nad seal suuremas kambas on, vahetavad kogemusi – kes, kui palju, kellele helistanud on.
Loomulikult on mõned inimesed ekstrovertsemad, kuid Nemad on vist midagi sealt va Ameerikast kaasa saanud…
Tore on küll midagi kiruda ja maha teha, mida pole ise kogenud ja läbi elanud!
Ma kirjutasin sellest mis mulje mullle Wikipediast ja kohtumistest müüginimestega jäi. Kui soovid mingeid fakte parandada või kommentaare lisada, siis võid seda julgelt siin samas teha.
Tartu Ülikool sai Southwesterni suvetöö programmis 356 ülikooli hulgast esimese koha.
Pärast möödunudsuviste müügitulemuste kokkuarvestamist avaldas Ameerika Ühendriikides tegutsev Southwestern Company oma üheksandal J. Fred Landersi nimelisel auhinnabanketil Nashville’is Tennessee osariigis ülikoolide edetabeli.
Selles pingereas said Tartu Ülikooli tudengid müüdud raamatute koguse põhjal erinevate riikide 356 ülikooli tudengite hulgast esimese koha. 2007. aasta suvel osales Southwestern Company raamatumüügi suveprogrammis Tartu Ülikoolist 128 tudengit.
ÄRIPÄEV online
Ma ütleks et see pole ju kusagilt taevast alla sadanud, see töö ei sobigi igaühele, kuid need kes tööd teha tahavad ja suudavad jäävad selle suvega ometigi rahule. Ja tulemused on ju ka.