Täna ja homme
Umbes kuu aega tagasi sattusin ma Eedeni Konsumis peale äsja eesti keeles avaldatud Henry Fordi 1926. aastal kirjutatud raamatule “Täna ja homme“. Osta ma seda kohe ei raatsinud, aga õnneks oli see Tartu Linnaraamatukogus ka olemas. Tema põhiseisukohad võiks kokku võtta järgmiselt:
- Ettevõtte eesmärk peab olema eelkõige ühiskonda teenida (läbi odavate ja kvaliteetsete toodete), töötajate ja omanike erahuvid on vähemtähtsad.
- Töötajatele tuleb maksta heab palka, et nad oleks motiveeritud ja hoolsad, madala palgaga ei ole võimalik kokkuhoidu saavutada.
- Masinad ja töökeskkond tulevad hoide täielikult puhtad ja korras, sees suurendab töötajate lugupidamist töörvahendite ja iseenda vastu.
- Kasum kuulub ettevõttele, mitte omanikele või töötajatele ja seda tuleb kasutada firma edendamiseks ja laiendamiseks, et oleks võimalik valmistada veel paremaid tooteid veel odavamalt.
Väga huvitav on ka Henry Fordi suhtumine intellektuaalsesse omandisse, mis meenutab tänapaeval rohkem vaba tarkavara arendajaid kui mõnda suurfirmat:
Meil ei ole ärisaladusi. Kui mõni teine tootja leiab meie meetodites midagi kasulikku, on tal täielik õigus meie kogemusi ära kasutada. Peame seda oma kohuseks.
See paneb natuke mõtlema ka vähemalt osade patentide vajaduse üle. Kas tööstus 20. saj oleks kiiremini arenenud, kui Ford oleks patenteerinud konveiermeetodi? Kuidas hakkab tarkvaraarendust postiivselt mõjutama Microsofti plaan Linuxi distributsioone patentide rikumise eest kohtuse kaevata ja mõnede linuxitootjatega sõlmitud erilepingud?
Henry Ford püüdis igal pool võimalikult palju säästa ja efektiivselt toota, isegi kui see ei toonud kohe silmnähtavat kasu. Ma olen kindel, et kui ta elaks ja tegutseks tänapäeval, siis oleks ta kindlasti tuline rohelise mõtteviisi pooldaja ja selle eest võitleja.
Üsna sinisilmsed tunduvad need põhimõtted täna. Vähemalt mulle kui üsna majandusvõõrale inimesele. Smith ju pidas igasugu egoismi turule ja arengule just kasulikuks.
Ja mis puutub sellesse intellektuaalse omandi mõttekäiku, siis ma juba näen end seda tunnistamas, kuid leidmas tosin viisi kuidas sellega jokkida.
Rousseaul oli ikkagi õigus: ühiskond on meid pahaks teinud.
Ma arvan, et need põhimõtted olid Fordi ajal vähemalt sama sinisilmsed või isegi rohkem kui tänapäeval. Praeguseks on ikka lihttöölise töötingimused võrreldes 20.saj algusega ikka tunduvalt paranenud. Kohati tekkis ka mul raamatut lugedes tunne, et kuidas ta sai loota, et paljud ärimehed tema ideid järgima hakkavad. Ükski suurettevõtja ei mõtle ju tavaliselt nii palju sellele, kuidas ta saaks maailma parandada.
Kaur, mul on su kontaktandmeid vaja. Asi selles, et mul oleks pakkuda kõvasti materjali sellele lennuraamatu plaadile, kuid pole leidnud inimest, kes su telefoninumbrit teaks. Võta näiteks ise ühendust või saada mulle kontaktandmed, kui pilte ja videoid oleks vaja.
55522611
mardu321_@msn.com
märt.
- Töötajatele tuleb maksta heab palka, et nad oleks motiveeritud ja hoolsad, madala palgaga ei ole võimalik kokkuhoidu saavutada.
- Kasum kuulub ettevõttele, mitte omanikele või töötajatele ja seda tuleb kasutada firma edendamiseks ja laiendamiseks, et oleks võimalik valmistada veel paremaid tooteid veel odavamalt.
—–
Need kaks põhimõtet kehtivad edukates ettevõtetes minuteada ka praegu. Esiteks – üha rohkem ja rohkem ettevõtteid jõuab arusaamisele, et tehnoloogia on kogu tööst 10%, inimressurss aga 90%.
Teiseks – kasumi suunamine ettevõtte arendamisesse, selle asemel et dividende välja võtta või ülihead palka maksta, toimib ju ka meie riigis. Selline käitumine on suisa maksuseadustega soodustatud.