Säästupirn
Tänases Eesti Päevalehes kirjutab Marek Strandberg sellest, kuidas säästupirnide kasutuselevõtt aitaks kõvasti energiat ja loodust säästa:
Hõõglampide kasutamine toimub samas ajalises tsüklis kui elektri kasutamine muukski ja nii on Eestis nende lampide süütamiseks vaja 100–150 MW võimsusega jõujaama. Säästulampidele üle minnes oleks see energiavajadus neli kuni viis korda väiksem. Säästulamp kestab ka pikemat aega.
Samas viib aga Goolgle otsing esimese asjana artiklini “Ohtlik säästupirn“:
Mis on paljuski kahe silma vahele jäänud on see, et üks pirn sisaldab endast umbkaudu 5 milligrammi elavhõbedat, vanemad ja/või võimsamad pirnid isegi rohkem. Näiteks Ameerikas Maine osariigis loetakse ohutuks piiriks kui õhus on umbes 300 nanogrammi kuupmeetri kohta. Selleks, et 5 milligrammi puhtalt nõnda laiali jaotada, et see jääks allapoole lubatud normi läheb vaja 16667 kuupmeetrit
Kummal on rohkem õigus? Kas säästupirn on ikka nii säästlik, kui arvestada ka selle ümbertöötlemise maksumust ja võimalikku reostuse ohtu?
