Kaur Alasoo's home

Kes olid viikingid?
1. Viikingiretkedel käisid tavalised talupojad põllutööde vaheajal, mindi põllusaadusi vahetama, rünnati
võõraid laevu, rüüstati rannikud.
2. Elukutselised viikingid, põhiliselt pere nooremad pojad (talu sai vanem), neid värvati ka palgasõduriteks,
osad jäid kaubanduslinnadesse.
3. Kuningad, pealikud kes olid maal poliitlises võitluses alla jäänud.
Viikingitele oli varanduslik kihistumine, on leitud palju aardeid, mis kuulusid ülikutele. Maa ei olnud
müügiobjekt. Neil olid välja kujunenud maakonnad, Rootsi oli jagatud svealaste ja gotlaste vahel, kummalgi
oma kuningas, nende vahel olid sisevõitlused, selleks rajati kindlustusi, kindlustatud asulaid.

Laevad ja retked
• Laevad olid lahtised merepaadid, nelinurkse purjega, meeskonnas 40-60 liiget.
• Orjenteeruti taevakehade järgi, kasutati 16 ilmakaart, lisaks kasutati päikesekristalli, mis näitas päikese
asukohta ka pilvise ilmaga.
• Laeva pani välja kogukond, neid kutsuti sellepärast ka laevkondadeks.
• Liiguti kahel suunal:
1. Lääneteed kasutasid taanlased ja norralased, sihtpuntid olid Inglismaa, Frangiriik, Itaalia, Hispaania,
Portugal, mööda jõgesid mindi sisemaale. 846. aastal rünnati Pariisi, 911. loodi Normandia Hertsogiriik
(maa saadi prantsuse kuningalt läänina) ja 1071. Sitsiilia kuningriik.
2. Idateed kasutasid rootslased, nad pidasid ühendust Bütsantsi ja Kreekaga, kauplaseid Araabiamaadega,
neid seostatakse Vana-Vene riigi tekkega.

Uute maade asustamine
• Hebriidid
• 874. aastal Island (430 asulat, 13 esinduskogu – tingi), üsnapea tekkis üldine esinduskogu Althing.
• saj jõuti Gröönimaale, aastatel 985-986 jagati maad taludeks.
• Umbes 1000. aastal jõuti Ameerikasse, Vinlandi.

Usund:
mitu kihistust.
1. loodusesemete austamine:
pühad allikad, järved, jõed, puud.
2. Esivanemate hinged:
Surnud maeti asula lähedale harimata maale, pandi kaasa kõik eluks vajalik, ka orje.
Võõral maal surnud põletati, et nad jõukas Valhallasse, hingedele ehitati teede äärde maju.
3. Päikesekultus:
seda sümboliseerib ratas – hjol ja sellega seonduvad paljud jumalad:
Thor – taevajumal, punase habemega vanamees, kelle vankrit vedasid kaks sikku.
Äike tähendas tema vankri mürinat.
Tema päev oli neljapäev, sellel päeval ei tohtinud teha müra.
Oden – päikese ning sõjajumal, tarkuse ja luule kaitsja, välimuselt ühesilmaline valges kuues vanamees,
ratsahobusel, tema päev oli kolmapäev.
Frej – naispooluseks freja, viljakusjumal, tema päevaks oli reede.
Loke – saatan, teiste vaenlane
Viikingeid proovita ka ristiusustada, selleks saadeti nende maale munk Ansgar, kes aga langes mereröövlite
kätte. Tal õnnestus kül jõuda Birkasse, kuid ristusu levimiseks kulus veel sajandeid.

Kiri:
• Kasutati ruunikirja ja futhark tähestikku.
• Tähed olid kolmes kaheksalises rühmas.
• Read võisid olla praemalt vasakule või mõlemas suunas.
• Ruunitähestik asendus 11. saj ladinatähestikuga.
• Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Mälestuskivid
jutustasid viikingitest, kes olid langenud kuskil kaugel sõjaretkel.
• Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad – suuliselt edasiantud pikemad jutustused,mis
käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Kirja pandi nad 12-13. saj. Tuntuimad islandi saagad,
millest mõnedast kujunesid eeposed, kõige kuulsam neist „Vanem Edda“

Kaur :: Oct.17.2006 :: Ajalugu, Kool :: 3 Comments »

Trackback this post | Feed on Comments to this post