Vietnami sõda
Eelugu, Indo-Hiina sõda 1945-1960:
- 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi
- 13. märts – 7. mai 1954 Dien Bien Phu lahing, Prantslase hävitav lüüa saamine Viet Minh’i vägede käest. See lahing üldjoontes lõpetas Indo-Hiina sõja ja viis koloniaalvõimu kokkuvarisemiseni selles piirkonnas.
- 26. aprill – 21. juuli 1954 Genfi Konverents. Lepitakse kokku sõja lõpetamises Prantsuse Indo-Hiinas ja Koreas. Indo-Hiina riikidele tagati iseseisvus. Vietnam jagati mööda 17. paralleeli kaheks – Lõuna- ja Põhja-Vietnam
- Lõuna-Vietnami peaministriks määrati Ngo Dinh Diem.
- 23. oktoober 1955 toimunud referendumi tulemusi võltsiti, loodi Vietnami Vabariik, mille presidendiks sai Ngo Dinh Diem. Ta valitses autoritaarselt ja onupojapoliitikaga (kõrgemad riigiametnikud olid tema vennad), pidevalt piinati ja tapeti “kommunismis kahtlustatavaid”, kiusati taga ühiskonnas enamuse moodustanud budiste (tema ise oli katoliilklane). USA toetas tema valitsust, sest neil ei olnud muud valikut.
USA sekkub 1961-1964:
- 1960 – Lõuna-Korea poliitiline opositsioon muutub salajaseks, Viet Cong palub abi Põhja-Vietnamilt
- 1961 – John F. Kennedy saadab Vietnami 1364 nõustajat
- 1962 – USA nõustajate arv tõuseb 10000-ni.
- 1963 – 15000 Ameeriklast Vietnamis, Kennedy nõusolekul toimub sõjaväeline riigipööre, Diem kukutakse ja hukatakse.(Riik selle tulemusena siiski demokraatlikumaks ei muutunud, lisaks oli Diemil õnnestunud suhteliselt edukalt nullist üles ehitada riigi valitsemissüsteem, mida tuli nüüd uuesti alustada) (See oli Kissingeri arvates viimane hetk, kus USA oleks saanud veel sõjast kõrvale jääda.)
Džunglisõda 1964-1968:
- 1964 – Tonkini lahe intsident, mis sai USA’le ajendiks sõja alustamiseks. Väidetavalt olid Põhja-Vietnami torpeedopaadid rünnanud USA mereväe laevu USS Maddox ja USS Turner Joy.
- 1965 – USA alustab Põhja-Vietnami pommitamist, sama aasta augustiks on USA sõjaväelaste arv Vietnamis kasvanud 125,000ni
- 1966 – USA sõjavägi Vietnamis kasvab 400,000 meheni
- 1967 – Ameerika sõjaväelaste arv kasvab 500,000ni
- 30. jaanuar 1968 – Teti rünnak – kommunistid vallandasi ulatusliku üllatusrünnaku kolmekümne Lõuna-Vietnami provintsipealinna vastu, nende kätte langesid lühikeseks ajakss uured alad. Strateegilises mõttes oli see Põhja-Vietnamil kaotus, sest sissid tulid metsast välja ja osalesid avalikult lahingus, kus Ameerika vägedel oli neid väga hea võita. Selle tulemusena lakkas Vietkong peaaegu kuni sõja lõpuni toimimast tõhusa jõuna. See oli Põhja-Vietnamile psühholoogiline võit, mis vähendas ühiskonna ja presidendi nõustajate toetust sõjale ja kiirendas USA vägede väljatõmbamist.
- 1968 .16. märts 1968 – My Lai veresaun, USA sõjaväelased tapavad ühes Vietnami külas 347 tsiviilisikut, kellest valdav enamus olid naised ja lapsed.
Sõjalõpp 1969-1975:
- Avalikuks tuleb My Lai veresaun
- 1969 – USA president Nixon teavitab sajastest rahukõnelustest Põhja-Vietnamiga
- 1969 aasta aprilliks on Vietnamis hukkunud 33,000 USA sõjaväelast
- Sama aasta 15. novembril leiab Washingtonis aset suur rahu demonstratsioon
- 1971 – Vietnamisse on jäänud ~325,000 USA sõjaväelast, USA hukkunute arv on tõusnud 45,000ni
- 1971 – Lõuna-Vietnami väed tungivad USA toetusel Laosesse
- 1973 – Pariisi Rahuleping, USA astub sõjast välja
- 30. aprill 1975 langeb Põhja-Vietnamlaste kätte Saigon ja Lõuna-Vietnam lakkab olemast
Osapooled:
- USA, Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus-Meremaa, Filipiinid – Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik (Vi?t Nam Ð?c L?p Ð?ng Minh H?i (Viet minh) ehk Vietnami iseseisvusvõitluse liiga), Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne (M?t tr?n Dân t?c Gi?i phóng mi?n Nam Vi?t Nam (Viet Cong)), Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea
- viet minh (Vietnami iseseisvusvõitluse liiga) - 1941. aastal H? Chí Minh’i poolt loodud kommunistlike põhimõtetega vastupanuorganisatsioon, mille eesmärgiks oli Vietnami iseseisvuse eest võitlemine ja selle saavutamine.
- viet cong (Vietkong) (Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne) – 1960. aastal loodud Lõuna-Vietnami kommunistlik vastupanuorganisatsioon, mis loodi Ngô Ðình Di?m’i ja tema karmi poliitika vastu. Oli ametlikult Põhja-Vietnamist eraldi tegutsev iseseisev sõjavägi.
Miks astuti sõtta?
- USA kartis, et Vietnami langemisele järgneb doominoefekt ja kommunistid võtavad võimu kogu selles piirkonnas. (Kardeti, et langeda võivad ka Jaapan ja Austraalia, sest neil ei ole võimalik enam jätkata majandussuhteid kommunistlike riikidega).
- USA soovis levitada demokraatiat üle terve maailma.
- USA põhjendas oma sõtta astumist Vietnamlaste rünnakuga laevale USS Maddox.(although it now appears that no such attack actually took place)
Miks sõda ebaõnnestus?
- USA kartis Hiina sekkumist ja seetõttu ei viinud korraga suuri vägesid sisse, vaid suurendas neid järkjärgult. (Hoolimata Hiina lubadustest, et ta ei sekku)
- USA’l puudusid suuremad liitlased, need vähesedki, kes tal olid(v.a. Lõuna-Vietnam) viisid oma väed välja 1971(Austraalia, Uus-Meremaa)
- USA ei suutnud hävitada Põhja-Vietnamlaste peamist varustusrada – Ho Chi Minh’i rada
- Vietnamlastel oli suur arvuline ülekaal ja neid toetas nii Hiina kui Nõukogude Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), aastatel 1965-1970 oli Vietnamis kokku üle 320,000 Hiina sõduri (kõige rohkem 1967 – 170,000) (Dien Bien Phu all kasutasid Põhja-Vietnami väed suurtükke(200+), mida prantslased arvasid, et neil ei ole(prantslasi oli ~10.000, vietnamlasi ~40.000))
- USA sõjavägi ei osanud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon. (Lõuna-Vietnami sõjavägi loodi USA abil ja selle eeskujul), lisaks polnud USAl piisavalt kogemusi sellises loodusvööndis võitlemiseks(~6 kuud kestev sajuperiood+džungel ja mäed), rasketes looduslikes tingimustes vastase vastupanu murdmiseks ulatuslikult napalmi, mis tõi paraku kaasa palju tsiviilohvreid.(võitluste kergendamiseks džunglis kasutati ka defoliante (kemikaal lehtede eemaldamiseks))
- Samal ajal tuli tegeleda Põhja-Vietnami vastase võitlusega ja üles ehitada Lõuna-Vietnami riiki.
- USA demokraatliku riigikorralduse eksportimine ei õnnestunud täiesti teistsugusesse kultuuriruumi, kus puudus eelnev omariikluse ja demokraatia kogemus. (Pluralism eeldab arvamuste paljusust ja nendega arvestamist, Vietnami konfutsionaalses maailmavaates on absoluutne tõde, järelikult kõik muu on vale)
- USA ei soovinud alguses laiendada sõda Laosesse ja Kambodžasse, mille kaudu toimus Lõuna-Vietnami sisside peamine varustamine (Ho Chi Minhi rada) (Nixoni ajal seda lõpuks tehti, et sundida Põhja-Vietnami kompromissi sõlmima, kuid rada siiski täielikult hävitada ei suudetud)
- USA ei soovinud Põhja-Vietnami hävitada, vaid sõlmida rahuleping, mis jätaks alles Lõuna-Korea. (Kuna aga USA viis kõik oma väed välja, siis ei kindlustanud mittemiski selle lepingu täitmist.) (Põhja-Vietnam ei olnud mingisugusest rahust huvitatud nii kaua kui neil ole võimalus võita) (Watergate skandaal vähendas veelgi Nixoni usaldusväärsust ja võimalust Indohiinas rahu tagamiseks sekkuda)
- Sõjakolle asus USA emamaast küllaltki kaugel, seega oli sõjaväe varustamine küllaltki kallis ja aeganõudev.
- USA puudus kindel strateegia, mida soovitatks Vietnamis saavutada (nii sõjaliselt kui poliitiliselt) ja kuidas selleni jõuda. (Alahinnati ka Põhja-Vietnami tugevust)
- Kohalik elanikkond toetas pigem Põhja-Vietami, kui USAt(My Lai veresaun)
- Kohalike elanike hulgas võitles varjatult palju sisse, Lõuna-Vietnamis ei õnnestunud luua turvalisust ja stabiilsust, mis oleks võimaldanud riigi ülesehitamist.
- Sõja alguses oli kodumaal sellele suur toetus, venimise tulemusena hakkas aga toetus vähenema ja hakati kahtlema USA moraalses õiguses sellist võtlust pidada, lõpu poole nõudsid sõjavastased suurtel demonstratsioonidel sõja kohest lõpetamist, alistumist ja vägede väljatoomist. (Peale Teti rünnakut langes suur osa Põhja-Vietnami sisse ja vägeda suurendamisega oleks ilmselt võimalik olnud sõda võita)
Kaotused:
- USA: 58,209 (teistel andmetel 58,148) hukkunut ja 304,704 haavatut
- Lõuna-Vietnam: 223,748 hukkunut ja 1,169,763 haavatut
- Lõuna-Korea: 4,407 hukkunut ja 17,060 haavatut
- Austraalia: 512 langenut ja 2,940 haavatut
- Uus Meremaa: 37(teistel andmetel 55) langenut ja 187(teistel andmetel 212) haavatut
- Tai: 351 hukkunut ja 1,358 haavatut
- Põhja-Vietnam (Viet Minh ja Viet Cong): erinevatel andmetel 500,000 – 1,100,000 hukkunut ja hinnanguliselt 600,000 haavatut
- Hiina RV: 1,100 langenut ja 4,200 haavatut
- NSV Liit: hukkus 13 sõjalist nõuandjat
- Tsiviilisikud: 4,000,000-5,000,000, ~12-13% kohalikust elanikkonnast.
Nixoni valikud sõja lõpetamiseks:
- Suurendada vägesid Vietnamis, jätkata pommitamist, mineerida Vietnami sadamad, rünnata Põhja-Vietnami baase Kambodžas ja Laoses. (Paljusid neid meetmeid tegelikult kasutatigi, kui aga oleks kohe ründama asunud, oleks võib-olla võimalik olnud sõda võita. Sellele plaanile puudus aga toetus Kongressis ja rahva hulgas, oleks olnud väga raske, kui mitte võimatu läbi suruda)
- Viia väed kohe välja. (Vägede kohene väljaviimine oleks ikkagi võtnud aega üle 15 kuu, selleks ajaks oleks USA väed jäänud kahe poole vahele (Põhja-Vietnam ja Lõuna-Vietnam, keda oli reedetud) (Seda nõuti demostratsioonidel)
- Viia väed välja järkjärgult, samal ajal andes võimu üle Lõuna-Vietnamile ja sundides Põja-Vietnami kompromissile. (Seda kutsuti ka vietnamiseerimiseks) (See tee ka valiti)
Tulemused:
- 27. jaanuar 1973 – sõlmitakse rahuleping USA, Põhja-Vietnami, Lõuna-Vietnami ja Rahvusliku Vabastusrinde (Viet Cong) ja Põhja-Vietnami vahel. USA nõustub 60 päeva jooksul kõik väed välja tõmbama, Põhja-Vietnam nõustub kohese relvarahuga ja 60 päeva jooksul vabastama USA sõjavangid. 150000 Põhja-Vietnami sõjaväelast jääb Lõuna-Vietnami. Henry Kissinger saab selle eest Nobeli Rahupreemia.
- 29. märts 1973 – viimased USA väed lahkuvad.
- 19. juuni 1973 – USA Kongress võtab vastu otsuse, mis keelab edaspidise sõjalise sekkumise Kagu-Aasias.
- September 1974 – USA eraldab Lõuna-Koreale 700 millionit dollarit, mis on 3 korda vähem, kui lubatud 1972 aastal.(Lõuna-Vietnami sõjavägi jääb alarahastatud, langeb valmidus ja moraal)
- 13. detsember 1974 – Põhja-Vietnam rikub Pariisi rahulepingut ja ründab Phuoc Longi provintsi Lõuna-Vietnamis, USA avaldab diplomaatilise protesti, aga ei sekku sõjaliselt.
- 10. märts 1975 – Põhja-Vietnam alustab pealetungi (Lõuna-Vietnamile sai saatuslikuks sõjaväejuhtkonna ebakompetentsus)
- 30. aprill 1975 – Saigon kapituleerub tingimusteta Põhja-Vietnamile
- 2. juuli 1976 luuakse ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik
- 1975 aastal võtsid kommunistid võimu ka Kambodžas ja Laoses, Kambodžas võimule tulnud punased khmerid tapsid genotsiidis 15% elanikkonnast.
Koostanud Kaur Alasoo ja Hando-Laur Habicht.
Kaur :: Oct.16.2006 :: Ajalugu, Kool, Poliitika :: No Comments »
