Märkus: See arutlus sai kirjutatud kunagi 11. klassis ja lugemisel palun seda ka arvestada.
Valgustatud absolutism oli Euroopas levinud 17.-18. sajandil. Üheselt on raske öelda, kas absolutism oli Euroopale vajalik, sest osades valdkondades ta oli edukas ja vajalik, teistes jälle mitte.
Absolutism oli üldiselt edukas hariduse levitamises, näiteks Austrias Maria Theresia ajal laiendati rahvakoolide võrku ja tööliste ettevalmistamiseks töötamaks manufaktuurides loodi kutsekoole. Rootsis taastati 19. saj lõpus Uppsala ülikool ja Gustav II Adolf määras selle kantsleriks Johan Skytte, kes tegi ülikoolile suure annetuse, nii et ülikool sai jalad alla ja avati ka Tartus, Turus ja Lundis. Samas ei olnud kõik riigid nii edukad. Preisimaal kehtestati 1719. aastal Sõdurkuninga poolt üldine koolikohustus ja Friedrich II ajal võeti vastu „Maakoolide reglement“ ning rajati palju uusi koole, kuid kooliõpetajatel puudus tihti haridus ja inimesi püüti kepihoopidega targakse teha.
Valgustatud monarhia oli edukas ka majandusreformide teostamisel, näiteks Preisimaal rajas Friedrich II palju uusi külasid ja levitas kartulikasvatust. Austrias teostas Maria Theresia finantsreformi, mille käigus kehtestati riigis üldine tulumaks ja kaotati tollipiiridkeisririigi sees. Samas ei oldud nii edukad Prantsusmaal kus Louis XVI ajal püüdis Turgot turumajanduse seadusi rakendada feodaalühiskonnas, sest 1774. aastal oli kehv viljasaak, mis põhjustas vilja vähesust ja tänu turumajandusele vilja hinna tõusu. See põhjustas omakorda rahvarahutusi.
Oldi veel edukas ka ususallivuse probleemi probleemi lahendamisega, Peter III ja Gustav III kehtestasid vastavalt Venemaal ja Rootsis täieliku usuvabaduse ning ka Preisimaal kehtis usuvabadus. Ususallivuse probleem säilis aga Prantsusmaal ja Inglismaal.
Oli ka neid valdkondi, kus valgustatud absolutism ei olnud edukas. Üheks neist oli talupoegade olukorra parandamine. Näiteks üritas Preisimaal Friedrich II vähendada talupoegade teopäevi kolmeni nädalas ja takistada talumaade mõisastamist, aadlikud aga olid selle vastu ja reformid teostati ainult mõnes piirkonnas. Prantsusmaal taotati Turgot’ eestvedamisel Louis XVI ajal talupoegade teeehitamise kohustus ja teid pidi hakatama ehitama kõigilt seisustelt kogutud maksude eest, kuid kaks aastat hiljem see reform tühistati privilgeeritud seisuse vastuseisu tõttu. Ka siin esines erandeid, näiteks kaotati Austrias 1781. aastal pärisorjus.
Probleeme oli absolutistlikel kuningatel ka riigivalitsemisega, näiteks Prantsusmaal ei valitsenud tihti mitte kuningad vaid regendid (Richelieu Louis XIII ajal) või kuningate ametlikud armukesed (Louis XV ajal). Venemaal olid tavalised ka paleepöörded, sest mitme valitseja võimule tõusu seaduslikkus oli küsitav ja õukonnagrupeeringute omavahelistesse võitlustesse sekkus ka kaardivägi.
Valgustatud absolutism oli edukas hariduse ja usuprobleemi lahendamisel ning majandusreformide teostamisel, ning ei olnud edukas talupoegade olukorra parandamisel ja probleemide lahendamisel riigivalitsemises. Kuna edukaid valdkondi oli rohkem, siis võib öelda, et absolutism oli Euroopale vajalik.
Kaur :: Oct.19.2006 ::
Ajalugu, Kool ::
No Comments »
